Üheksateistkümnenda sajandi keskpaik. Rahvuslikku ärkamist ei ole siinpool sood veel alanud ei eestlaste, veel vähem rootslaste hulgas. Rannarootsi asualadele ilmub varases keskeas baltisaksa kunstnik ja joonistab hulga detailirohkeid pilte siinse rahva eluolust, argiesemetest, rõivastest, pidudest ja kirikuskäigust. Pildile pääseb kütkes sigagi, Vormsi pulmaristidest rääkimata.

Kunstnik on Ernst Hermann Schlichting ja kümme rannarootslaste eluolu kujutavat joonistust trükitakse kivitrükis Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi saksakeelse “Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö” (“Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus”) lisana 1854. aastal. 161 aastat hiljem, 2015. aastal ilmub Russwurmi suurteos lõpuks ka eesti keeles, saades olulisimaks allikaks rannarootslaste ajaloost. Schlichtingi kümme litograafiat on osa köitest.

2022. aasta suvel toimunud Noarootsi kodukandipäevade ajaks loodud näitusel on need kümme pilti poole suuremana lõuendile trükitud, et tuua veelgi paremini esile jäädvustatud detailirohkus möödanikku jäänud aegadest väikese, ent olulise Eestimaa rahvakillu elus.

Näituse koostamisel on kasutatud Eesti Rahvusraamatukogus säilitatavaid lehti, mis on osaliselt trükitud Tallinnas Macdonaldi litograafiatöökojas.

Fotol: E. H. Schlichtingi litograafia Pakri, Kurkse ja Vihterpalu rahvarõivastest

Tekstid: Ivar Rüütli
Skänneeringud: Eesti Rahvusraamatukogu
Näituse projektijuht: Piret Miina Roberg

Näituse väljaandmist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Lääne-Nigula vald