Yngve Rosenblad ja Marju Tamm

Yngve Rosenblad ja Marju Tamm Vormsi saarelt hakkasid 15 aastat tagasi süvenema Vormsi ja rannarootsi pärimusmuusikasse ja on nüüd selle sisse üleni ära uppunud. 13. sajandil Vormsi asustanud Rootsi talupojad tõid emamaalt kaasa arhailise pillimängu- ja laulukultuuri, mis jäi Vormsi suhtelises eraldatuses sajanditeks püsima.

Erilise rõõmuga toovad Marju ja Yngve kuulajateni Vormsi saare varjatud aarde, põlise viikingipilli talharpa (eesti keeles hiiu või hiiurootsi kannel) helid. Teist sellist saart, kus oleks päris oma rahvapill, Eestis ei olegi! Varem mõistis seda valmistada ja mängida iga Vormsi mees. Sama omapärased on ka Vormsi labajalalaulud, leik’id, mis kõlavad vanas vormsi-rootsi murdes årmsemål’s.

Yngve ja Marju kontserditel saab aimu Vormsi laulu- ja pulmatraditsioonidest ning laiemalt rannarootslaste elu-olust ja tavadest. Samuti kuuleb haaravaid lugusid talharpa põnevast ja traagilisest saatusest.

Yngve Rosenblad – talharpa
Marju Tamm – talharpa

www.facebook.com/yngve.rosenblad
www.facebook.com/marju.tamm.3

foto: Kata Varblane

Õpituba – Vormsi tantsud

Kuidas näevad välja stigsteg (e sammusamm) ja trestegvalssteg (kolmesammu valsisamm) tantsusammud? Kuidas käib Wormsö dansfattning tantsuvõte? Vormsi tantsude õpitoas toovad killukesi Vormsi tantsupärandist ühes seda saatnud laulude ja talharpa-mänguga teieni Yngve Rosenblad ja Marju Tamm, kes on oma südameasjaks võtnud kaduva vormsi-rootsi kultuuripärandi uurimise ja edasi kandmise.

Yngve ja Marju hingasid sügavalt sisse-välja ning asusid dešifreerima imekombel 1907. aastal Soomes välja antud rootsikeelsesse tantsuõpikusse sattunud kahe Vormsi pulmatantsu kirjeldust. Seejärel sai nende ja mujalt kogutud põgusate infokildude põhjal asuda neid arhailisi tantse rekonstrueerima, mille tulemust saamegi üheskoos Sabatantsul Vormsi tantsude õpitoas oma kehaga kogeda. Tantsude läbiproovimise käigus saadi ühtlasi aru, kuidas Vormsis läbiv kaitsemaagiline ussimotiiv, mis kajastub nii saare nimes (Ormsö e Ussisaar), rahvariidetikandites kui peremärkides, peegeldub ka tantsusammus…

Alates 13. sajandist, kui rootslased Vormsi saarele saabusid kuni nende lahkumiseni II ilmasõja päevil, valitses Vormsi saarel eripärane rannarootsi kultuur ühes arhailise rootsi keelemurde, keskaegse moega riietuse ning emamaalt kaasa toodud muusika- ja tantsukultuuriga. Tantsu saateks mängiti kohalikku rahvapilli talharpa‘t ning lauldi leik‘e. Ligi 150 aastat tagasi vana tantsukultuur võimsa usulise äratusliikumise tulemusena katkes, tantsimine sattus tugeva põlu alla ja nii tulebki tänapäeval infot Vormsi tantsude kohta otsida tikutulega.

Tantsuks mängivad Sänni Noormets ja Liisa Koemets talharpadel.

Workshop – Dances from Vormsi island

What do stigsteg (’step step’) and trestegvalssteg (’three-step waltz step’) dance steps look like? What is Wormsö dansfattning dance position? In the Vormsi dances workshop, Yngve Rosenblad and Marju Tamm, who are committed study and carry on the fragile Vormsi-Swedish culture traditions, will bring you fragments of Vormsi dance heritage, along with the songs and talharpa tunes.

Yngve and Marju took a deep breath and began to decrypt the descriptions of two old wedding dances from Vormsi island that were found in a Swedish dance book published in Finland in 1907. Then, based on these descriptions and some scarce pieces of information picked up from here and there, it was possible to start reconstructing these archaic dances. We can experience the result of this exploration together in the Vormsi dances workshop at Sabatants. While dancing the Vormsi dances, one may realize how the magical protective snake pattern, which is hidden in the name of the island (Vormsi as Ormsö as Ussisaar), in the fine embroidery of Vormsi folk costumes as well as house marks, is also hidden in the dance steps…

From the 13th century, when the Swedish inhabitants arrived on the Vormsi island, until their return to Sweden in the days of World War II, the island of Vormsi was dominated by a distinctive Estonian Swedish culture, along with an archaic Swedish dialect, traditional folk costumes and a music and dance culture brought along from Medieval Sweden. Dancing was accompanied by a local folk instrument, talharpa, and leiks were sung. Almost 150 years ago, as a result of a powerful religious movement the old dance culture was interrupted and dancing became strongly despised. Thus nowadays information about Vormsi dances is scarce.

Accompanied by Sänni Noormets and Liisa Koemets with talharpa tunes.