Polkamasurkat tunti Eestis 19.-20. saj vahetusel mitmesuguste variantidena. Õpitoas proovime erinevaid samme ja käte võtteid, mis tantsupõrandal kasutusele võtta siis, kui pillimees ütleb, et mängib nüüd ühe polkamasurka. Arutame ka, kuidas polkamasurka muusikat üldse ära tunda. Polkamasurkal on sugulust ja sarnasusi nii labajala, polka kui teiste paaristantsudega, ent õnneks ka mõned iseloomulikud erinevused. Vihjeks võib öelda, et hüppamist tuleb selles tantsus ette omajagu, aga seda põnevam on proovida, kuidas seda kõike toimetada ökonoomselt nii, et tantsumõnu jätkuks kauaks. Peale suhteliselt vabalt, sobivas rütmis muusikale improviseeritud polkamasurka leidub ka kindlavormilisi polkamasurka-tantse, mille puhul polkamasurka rütmis meloodiaga kuulub kokku kindel liikumine – neil tantsudel võib olla ka oma nimi ja neid saab tantsida siis, kui pillimees just vastavat lugu mängib.
Tantse õpetab: Sille Kapper-Tiisler Muusikat mängib: Regina Mänd
Polka-mazurka was known in Estonia in the change of 19th and 20th century in broad variety. In the workshop we will see different steps and holds that one can use on the dance floor in the case when musicians announce a dance called polka-mazurka. We also will discuss how to recognize the music for this dance. Polka-mazurka has similarities and some relation to labajalg, polka and other couple dances, but fortunately there are also some differences. For a hint – in this dance there will be plenty of jumping. Therefore it is even more exciting to try to dance as economically as possible for preserving joy of dance for longer time. Besides relatively freely improvised polka-mazurkas there are also dances in the same rhythm where a certain melody is coupled with a certain choreography.
Dance instructor: Sille Kapper-Tiisler Musician: Regina Mänd
